Eelkõige endale, et mäletaks. Aga kindlasti ka neile, kes olid nõus kogu janti kaasa tegema, sõpradele ja arvatavasti tasub lugeda ka neil, kes plaanivad Dolomiitide kanti väntama minna - äkki leiab olulist informatsiooni. Kui tekib huvi ja küsimusi, siis võib alati ka minu poole pöörduda.
Pean tunnistama, et oli raske, aga see ei vähendanud sugugi tahtmist ning ei seganud kogu protsessi nautimist. Kui varasemate matkade rattaga "jalutamise" distants kokku oli mul 100 meetrit, siis sellel korral õnnestus seda teha suisa kilomeetrite kaupa. Kindlasti ei olnud see nõrkuse tunnus, lihtsalt füüsiliselt muutub koormaga rattaga teatud nurga all teel (eriti kruusakal) liikumine võimatuks. Rattad kriibivad tühjalt ringi ja võimalus raske ratas üle pea keerata tekib kergesti.
Soojendusks mõned täpsustavad faktid.
- Kus: Kirde Itaalia - Dolomiidid, mis asuvad Šveitsi, Austria ja Sloveenia vahel. Meie ring algas Garda järve äärest, sealt loode suunas Šveitsi poole, siis mööda piiriala läände ning Cortina d´Ampezzost lõunasse. Kokku 700 km.
- Kes: Priit Nõmmik, Urmas Jegorov, Viljo Soo ja mina. Alguses olid tulijateks ka Liina ja Raul, kuid aeg ja ruum tegid kahjuks omad korrektuurid.
- Millal: 28.08.2010 kuni 18.09.2010.
- Kuidas: Tallinn - Malpensa - Tallinn Eesti õhuga, Malpensa - Milano - Malpensa bussiga (7.50 eurot pernose), Milano - Desenzano del Garda rongiga ja Belluno - Padova - Milano rongiga. Ülejäänud jalgrattal.
- Ööbimised: 2 x järvekaldal, 1 x keset linna ;), 2 x kämpingus ja 4 x hotellis (Stelvio kuru, Pederü ja 2 Milanos), ülejäänud jõgede ääres, metsade sügavustes, kuristiku servas.
- Kõrgeimad kohad: rattaga 2760 m (Stelvio), jala 3174 m Livrio.
- Matka kogutõus 16000 m. Matkapäevade keskmine ca 1000m (pean veel üle arvutama).
- Ilm: valdavalt päikeseline, kaks arvestatavat vihma päeva, rahe. Hommikuti ja õhtuti oli üldiselt paras jopega toimetada ning loomulikult tuli kurudele lähenedes tuulejoped selga tõmmata. Päikesepaistelistel lõikudel kuum.
- Probleemid - Urmasel läks velg puruks + 1 siselohv, minul vajas matka lõpus lahastamist pakiraam, Priidul ja Viljol oli kõik tipptopp. Ahjaa, sain 50 km/h laskumisel herilase kiivrisse - sain pidama ja kui võtsin kiivri peast, pani too enne põgenemist suraka otse lagipähe. Aih!
- Liikluskultuur - väga kaherattalise sõbralik, ei tekkinud ühtegi hetke, millal oleksin ennast ohustatult tundnud. Kannatlikkus ja tähelepanellikus on võtmesõnadeks.
- Kultuur - eeee, mõnega tutvusime ;)
- Söök ja selle tegemine: hommiku- ja õhtusöögid tegime ise, lõunad peamiselt söögikohtades. Toidu valmistamisel kasutasime kütusena nii bensiini kui ka gaasi. Priimuse gaasi on võimalik hankida Cortina d´Ampezzost (La Cooperativa), kuhu jõudsime matka lõpu poole, aga Campingazi oli võimalik osta põhimõtteliselt mitmest ehituspoest. Seega Priimusele ei tasu väga panustada. Bensiini saime pudelisse teenindusega bensujaamast 2 euro eest. Mida sai poest osta: loomulikult saia, pudrulistest riisi, kartuliputru, kaerahelbeid, mitmehelbe segusid. Lisaks erinevaid pastatooteid. Konserve nii loomalihast kui ka kalast. Suitsuvorstid, lihakuubikud ja loomulikult juustud. Vesi voolab põhimõtteliselt kõikjal, vaid Garda ääres olime sunnitud vett ostma, mujal kasutasime joogi- ja söögiveena peamiselt mäest tulevat vett (PS kõhud olid kõigil korras).
Nii, nüüd siis päevade kaupa matkast täpsemalt.
