Sellel hotellil on vaid kaks viga – kehvad padjad ja kuiv hommikusöök. Muus osas taevalik, oletan et eelnev matkakatsumus ei olnud mu arusaama mugavusest ja häädusest pärssinud.
Olin teinud kodus pisut eeltööd võimalik rattapoodid osas. Uurisime alt lauast, kas need võiksid ka reaalses elus olla õiged. Piiga oli igati abivalmis, aga sellel teemal ei olnud ta väga teadlik. Kahju. Siiski saime lisainformatsiooni ning läksime selle põhjal linna rattakaste hankima. No vot sulle rattariiki. No selles linnas küll ühtegi korralikku rattapoodi pole või mis korralikku, siin pole neid üldse. Leidsime ühe putiigi, aga see oli nii peen koht, et ... . Igatahes oldi sõbralikud, kuid kaste ei olnud ning ei osatud soovitada ühtegi teist rattapoodi. Oletan, et Tallinnas võid astuda ükskõik millisesse neist sisse ja kõik teavad täpselt kes ja kus nende konkurendid on. Lõpetasime selles samas suures spordipoes, kus esimesel päeval tahtisme gaasi hankida. Neilt saime hiidkarbid ja transportisime metroos võimalikult hotelli juurde ja sealt kaenla all hotelli. Selleks kõigeks kulus „vaid“ 4 tundi. Appi! Mõne tunnine lõunauinak värskendas, et siis teha jalutuskäik hämaras/pimedas Milanos. Pizza hankisime üle tänava asuvast pizzabaarist.
Öö Milanos.
No comments:
Post a Comment