Järsul eendil oli öö väga rahulik ning uni magus. Meie ööbimiskohale oli hommikuks tõmmatud paks pilvekardin, mille vahelt aegajalt paistis vastas kõrguv mäekülg, all orus ilutsev unine linnake ja mets, mis jäi meist alla poole. Telgi kuivatamine oli pisut ohtlik, sest tuuleiilid rapsisid eendi kohal puu külge kinnitatud telgikatet hoolega.
Laskusime eelmisel õhtul rattaga ülesse tiksutud/ratast nügitud teed mööda alla tagasi, oli ikka järsk küll. Jõudsime kolmekesi linna, aga keda polnud oli Urmas. Ootasime. Ootasime. Mõte ülesse tagasi minna ei olnud sugugi ahvatlev. Lõpuks ta saabus kummalise heli saatel. Lähemal vaatlemisel selgus, et tagumine velg oli kaheksaks, kuna üks kodar oli rebinud veljest suisa tüki välja. Jama lugu, sest ei olnud võimalik sellist viga parandada ning asendusvelge lähikonnas osta.
Selleks, et raskust vähendada, võtsin telgi enda rattale, tagumise ratta piduri jätsime lahti ja nii ta sõitis Meranoni vaid esimese piduriga – suunaga mäest alla. Õnneks oli matkavarustus, mis rattale jäi, piisavalt raske ning hoidis ära suurema ohu lennata üle lenksu. Äkkpidurdamine oli muidugi tabuteema. Teel tegime lühikese vahepeatuse, kus kohviku aial ilutses Merano linnas asuva spordipoe reklaam, mille põhjal võis eeldada abisaamise võimalust.
GPS eksis Meranos totaalselt ära ning juhendas totaalselt valesti. Tuli võtta appi inimfaktor. Astusin sisse ühte kohvikusse lootuses, et äkki sealsed töötajad mõistavad mulle sobivat keelt ja oskavad juhendada õigesse kohta. Töötaja ei osanud keelt ega juhendada, aga üks klient võttis paberi ning pastaka ja joonistas täitsa pädeva skeemi.
Pisisekeldus politseiga, kes palus meil vanalinnas rattaid käekõrval lükata.
Poe leidsime, aga see oli pigem selline ilulemise pood, kus oli küll olemas eraldi ratta nurk, kuid parandamisest ei teatud suurt midagi. Abi saime hoopis üle tee asuvast pisikesest urkast, mis müüs vaid rattastaffi (riided, jalanõud, rattad, varuosad) ja ühtlasi tegelesid ka parandamisega. Meie saabusime poodi kell 14, mehhaanik 15 ja ratas oli valmis kell 16. Ummi lasi lisaks vahetada välja ka esirehvi, sest pidurikolts oli rehviserva millegipärast söönud täitsa siledaks. Hää, et see avastati, muidu oleks see olnud arvatavasti meie järgmiseks probleemiks.
Varude täiendamine – poisid poodlesid, mina valvasin rattaid, haukudes kusehaisuses aiaäärses tänaval. Ja siis Merano 2000 poole punuma. Punumise peatas hiline kellaaeg ja külm vihm. See tähendas 10 euro eest aiatagust kämpingut, sooja vett, WCd, pesupesemisvõimalust ja telkimisplatsi saksa haagissuvila turistide vahel. Pean tunnistama, et ütlemata viisakas koht, nojah tärne oli kah sellele kohale jagatud.
Õhtuhämaruses andis vihm järele, isegi tähti paistis. Eks näis, kas saame hommikul kuivalt edasi sõidetud. Tahan päikest + sooja või alternatiiviks on ka päike + jahe. Vihma ei taha.
Ja siis pool ööd müristas, välgutas ning kallas korralikult vihma.
Kellegi selle päeva mõttetarkus: Kumb on hullem, teravmeelne nürimeelsus või nürimeelne teravmeelsus.
- Distants: 39 km
- Keskmine sõidukiirus: 12,7 km/h
- Suurim sõidukiirus: 48,9 km/h
- Sõiduaeg: 2:55 h
- Kogutõus: 427 m
- Ööbimine: 581 m
- GPSi jälg
No comments:
Post a Comment