Hommikul oli vaja saada üle veel viimasest väiksemast kurust passo Staulanza, mis kõrgus 1773 meetril. Suutsin kuidagi valesti oma jõudu rakendada ning sain kanni lihase krampi. Proovige rattaga sõita, kui kann on kiviks, proovige kasvõi lauskmaal. Ei aidanud venitused ega lõdvestused. Oumaigaad, niuksusin ja tulin.
Loodus muutus totaalselt. Olime väga palju tulnud alla poole ning seda oli näha nii mägede, kui ka puude põhjal. Metsad muutusid suurelehisteks.
Plaanisime Longerones minna rongile ning sellega jõuda otse Milanosse, sest esialgsest plaanist teha vahepeatus ka Veneetsiasse olime vahepeal loobunud.
Ja nüüd midagi „põnevat“. Jõudsime Longeronesse. Meeleolu matka lõpule kohaselt pisut ülevoolav, ja teadmine, et rattaga on vaja sõita vaid Milanos. Raudteejaamas vaatasime üle sõiduplaani ning meile sobivalt oli seal kirjas, et rong väljub ca 1 tunni pärast. Väga hää, selle ajaga jõudsime sealses „kohvikus“ ühtteist näksida. Aeg hakkas jõudma sinna maale, et oli paras hetk minna perroonile. Ootasime. Inimesi juurde ei tulnud, ka neid, kes ootasid kohvikus. Just sellel hetkel, kui pidi saabuma rong, tuli perroonile tüüp, kes oli meid lahkelt kohvikus teenindanud ja küsis midagi väga ootamatut: Kas ootate rongi? Teate rong ei käi siin. ????????? Me ju oleme raudteejaamas, rööpad on siin ja ajaplaan seinal. Arusaamatuks jäi mul see osa, et kas üldse ei sõida, mingi periood ei sõida või lihtsalt täna ei sõida. Selle asemel oli buss teisel pool jaama, mis lahkus just sellel hektel, kui pistsime ninad sinna poole. Kusjuures me ei olnud ainsad, kes maha jäid. Saime teada, et peame liikuma edasi veel 19 km, et jõuda Bellinosse. Seda küll vaid allamäge, aga mööda suurt magistrali. Pähhh!
Bellinos oli raudtee + jaam + rong. Piletid ostsime Milanosse vahepealse ümberistumisega Padova´s. Bellinost Padovasse sõidab rong 2 tundi ning sealt Milanosse 3 tundi. Milano otsa pilet jäi Padovas registreerimata ja saime pisut riielda. Samas aga oli perroonil kiri, mis ütles, et see kollane aparaatum ei tööta ning sellisel juhul tuleb pilet valideerida jaamas või vagunisaatja poolt. Seega, see pisike käratseja trampis jalgu põhjuseta.
Ümberistumiseks oli meil aega 1 tund ning see aeg sai postel sisustatud näksi ja joogitagavarade täiendamisega jaamapoes nimega Spar.
Milanosse jõudes oli Viivika teinud suure töö ja meil oli olemas hotelli asukoht. Antud hotell oli meie saabudes juba täis, kuid sain soovitused vaid nurga taga asuvate hotellide osas Paganini tänaval. Esimene oli samuti täis ning teine võttis meid kogu varustusega lahkelt vastu. Rattad sisehoovi ning võtmed kätte kaheks ööks. Üks öö pernina oli 45 eurot. Täiesti viisakas ja puhas koht.
Istusime kasitult tänavapoolse toa rõdul, nautisime brändit ja vastaskohviku aknal esinevat tütarlast. Ei olnud stripp, vaid mõnus mahe jazz.
Puhtad linad, avatud aken, soe avar tuba, nurrr!
- Distants: 59 km
- Keskmine sõidukiirus: 19,7 km/h
- Suurim sõidukiirus: 56,1 km/h
- Sõiduaeg: 3 h
- Kogutõus: 450 m
- GPSi jälg
No comments:
Post a Comment