Pahategu telkimise näol jäi karistuseta, sest mitte keegi ei märganud seda.
Tagasiteel avastasin, et eesmise väikseima järve kallas oli täis kalastajaid. Kusjuures ei olnud vaid mehed, pigem peredega. Oldi nautimas pühapäeva hommikut. Eelmisel päeval tunniga võetud serpentiin sai laskudes läbitud vähem kui kümne minutiga.
Ninad keerasime Stelvio kuru suunas, mis tähendas lugematult hulgal laugemaid ja järsemaid tõuse. Taaskord saatis meid lakkamatu tsiklite põrin ning rattureid ning autosid möödus igat masti. Selle tee juures meeldis see, et kõik serpentiinid olid märgistatud kena vineerist infotahvliga, millel ilus joonistus, number mis näitas mitmenda kurviga on tegemist ja kõrgust. Vaated, õhhh millised vaated. Iga kilomeetriga aina paremad. Sarnaselt varasemate kurudega, tunnustati meie liikumisviisi taas igal moel.
Kuna iga kilomeetriga temperatuur langes, siis pikematel pausidel osutus mu karumüts vajalikuks aksessuaariks, täites samas ka elevuse tekitamise rolli. 200 kaugusmeetrit enne Umbraili kuru ootasin järele Viljo ning Urmase, et koos sõita kurule välja ning astuda üle Šveitis piiri. Priit oli juba teel Stelviosse ning jäi sellest lühikest kõrvalepõikest ilma. Kuna Šveitsis puhus kõle tuul, otsustasime talle järgneda ning naasta „sooja“ Itaaliasse. Viimased 4 kilomeetrit osutusid rasketeks, eks määravaks sai tõusunurk ja ka füüsiline kõrgus merepinnast.
Stelvio kuru asub 2760 meetri kõrgusel ning tähendas seda, et kõik neli vanderselli olid esimest korda rattaga nii kõrgele jõudnud. Milline rahulolu, tehtud. Juhhhuu!! Põhimõtteliselt asub see kuru kolme riigi ristumiskohas ning sealt on võimalik imetleda Šveitsi, Austria ja Itaalia imekauneid kuninglikke lumiste tippudega mägesid. PS lisaks on see ka suveniiride turistilõks, pääsesin siiski kadudeta, rabeledes napilt ahvatlustest eemale ja hankides vaid kaks maakaarti.
Laskumine ei tulnud enam kõne alla, sest aeg oli piisavalt hiline ning meil puudus aimdus, kas on võimalik kuhugi telkima jääda. See oli kindel, et väga alla ei jõua ning telk on kindlasti külma tõttu vajalik. Otsustasime jääda kurule. Võtsime hotellis Genziana neljase toa, et tuletada meelde padja ja voodi otstarvet ja kasida ennast ning riideid sooja veega.
Jalutuskäik kurul – nautisime kauneid vaateid, imetlesime lund ning kõrgeid tippe. Õhtupimeduses nautisime hääd toitu ja jooki hotelli restoranis.
Oli väga ebatraditsiooniline õhtu – olime kasitud, viisakad, kammitud, valged linad, elekter.
- Distants: 40,3 km
- Keskmine sõidukiirus: 8,7 km/h
- Suurim sõidukiirus: 53,7 km/h
- Sõiduaeg: 4,36 h
- Kogutõus: 1305 m
- Ööbimine: 2760 m
- GPSi jälg
No comments:
Post a Comment